Projekti rahastamine: kust Eestis projektile raha leida ja milline rahastaja sobib

Projekti rahastamise juures on esimene küsimus mitte „kust raha saab?“, vaid „kes on huvitatud selle tulemusest, mida minu projekt loob?“. Iga rahastaja rahastab oma eesmärki — ettevõtluse kasvu, puhtamat keskkonda, elavat maaelu, kultuuri. Projekt saab raha siis, kui selle tulemus kattub rahastaja eesmärgiga.

Allpool on Eesti peamised rahastajad selle järgi, millist tüüpi projekte nad toetavad. Konkreetsed taotlusvoorud, tingimused ja tähtajad muutuvad igal aastal — need tuleb alati üle kontrollida rahastaja enda lehelt.

Rahastajad projekti tüübi järgi

Rahastaja	Milliseid projekte	Tüüpiline taotleja
EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, endine EAS)	Ettevõtte areng, innovatsioon, tootearendus, eksport, digipööre	Ettevõtted
KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus)	Keskkond, energiatõhusus, ringmajandus, vesi ja jäätmed, kliima	Ettevõtted, omavalitsused, MTÜ-d, korteriühistud
PRIA ja LEADER-tegevusgrupid	Põllumajandus, maaelu, toiduainetööstus, kalandus, kohaliku kogukonna arendus	Tootjad, maapiirkonna ettevõtted, MTÜ-d
RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus)	Euroopa Liidu struktuurivahendite ja teiste välisvahendite meetmed: taristu, sotsiaal- ja tervisevaldkond, regionaalareng	Omavalitsused, avalik sektor, MTÜ-d, ettevõtted
Eesti Kultuurkapital	Kultuur, kunst, rahvakultuur, sport	Eraisikud, MTÜ-d, asutused
KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital)	Kodanikuühenduste võimekus ja ühiskondlik mõju	MTÜ-d ja sihtasutused
EL otseprogrammid (Horisont Euroopa, Erasmus+, LIFE, Interreg jt)	Teadus ja innovatsioon, haridus ja noored, keskkond, piiriülene koostöö	Sageli rahvusvaheline konsortsium
Kohalik omavalitsus	Külaliikumine, kultuur, sport, noorsootöö, väikesed kogukonnaprojektid	Kohalikud MTÜ-d ja seltsid

Rahastajate kaupa on süvitsi lahti kirjutatud EIS-i toetused, KIK-i toetused, PRIA toetused ja Euroopa Liidu toetused.

Kuidas valida õige rahastaja: neli küsimust

1. Kes sa oled? Ettevõte, MTÜ, omavalitsus või eraisik? See välistab kohe pooled meetmed — iga voor nimetab lubatud taotlejad.
2. Mis on projekti peamine tulemus? Käive ja eksport viivad EIS-i juurde, keskkonnamõju KIK-i, maaelu PRIA ja LEADER-i juurde, kultuur Kultuurkapitali juurde.
3. Kui suur on projekt? Väike kogukonnaprojekt sobib pigem omavalitsusele või LEADER-ile; suur investeering struktuurivahenditesse või EL programmi.
4. Kas suudad katta omaosaluse ja rahavoo? Toetus makstakse sageli tagantjärele. Kui kulud tuleb enne ise tasuda, vajad käibevahendeid või laenu.

Toetus ei ole ainus variant

Kui projekt ei sobi ühtegi toetusmeetmesse või toetus katab vaid osa, on teised allikad:

• Oma vahendid ja omafinantseering — toetusprojektis on see peaaegu alati nõutud. Vaata, kuidas omafinantseeringut planeerida.
• Pangalaen või projektilaen — eriti siis, kui toetus makstakse välja alles pärast kulude tegemist ja vahepealne rahavoog tuleb katta.
• Erafondid ja sponsorid — sihtotstarbelised fondid ja ettevõtete toetusprogrammid, sageli kogukonna-, haridus- või sotsiaalprojektidele.
• Ühisrahastus — kui projektil on selge kogukond või kliendibaas, kes tulemust ootab.
• Tellija või partner — kui projekti tulemus on kellelegi otseselt kasulik, on ta sageli valmis osa kuludest katma.

Mitme allika kombineerimisel jälgi topeltrahastust: sama kulu ei tohi esitada kahele rahastajale.

Kuidas taotlusvoorudel silma peal hoida

Taotlusvoorud avanevad enamasti kindla rütmiga ja paljud korduvad igal aastal. Pane kalendrisse rahastajate taotlusvoorude kalendrid ja uudiskirjad, ja hoia projekti põhiosad — eesmärk, tegevused, eelarve — valmis juba enne vooru avanemist. Voor on sageli lahti vaid mõne nädala; projekti nullist kirjutamiseks sellest ei piisa. Hetkeseisu ülevaate leiad postitusest avatud taotlusvoorud, aga tähtajad kontrolli alati rahastaja lehelt.

Üks plaan, mitu taotlust

Sama projekti jaoks taotletakse sageli mitmelt rahastajalt: üks voor jääb rahastamata, järgmine on teise rahastaja juures. Iga vorm küsib sama sisu teises järjekorras. Kõige vähem tööd on siis, kui projekt on koos ühes projektiplaanis ja taotlus koostatakse sellest — mitte vastupidi. Kuidas taotlus ise üles ehitada, vaata juhendist projekti kirjutamine.

Projektiassistendis koostab AI projekti kirjelduse põhjal plaani — eesmärgid, tegevuskava, ajakava, eelarve ja riskid — ning sellest saab koostada rahastustaotluse valitud rahastaja loogikas. Ühest projektist võib koostada mitu taotlust. Rahastustaotlus on Standard paketis 3 korda kuus ja Äri paketis piiramatult. Proovi: projekt2.projektiassistent.ee.

Kokkuvõte

Projekti rahastamine algab sobivast rahastajast: kes oled, mis on projekti peamine tulemus, kui suur see on ja kas suudad katta omaosaluse. Ettevõtlus — EIS, keskkond — KIK, maaelu — PRIA ja LEADER, suuremad avaliku sektori ja EL vahendid — RTK, kultuur — Kultuurkapital, kodanikuühendused — KÜSK, kohalikud algatused — omavalitsus. Hoia projekti plaan valmis enne vooru avanemist ja kontrolli tingimused alati rahastaja enda lehelt.